"Sinine on sinu taevas" - Mihkel Raud

71.

Pealkiri: "Sinine on sinu taevas"

Autor: Mihkel Raud

Leheküljed: 254

Raamatust: Põnevusromaani «Sinine on sinu taevas» tegevus leiab aset tänapäeva Eestis. Elanikke tabab ootamatu terrorilaine. Tegevuse keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik.

Arvamus: Raua sõnakasutus on natukene ebatavaline ja raskesti loetav. Tihti jääb lause mõte arusaamatuks, kui just viis korda üle ei loe. Alguses tundus raamat igav, kuid paarikümne lehe pärast päris naljakas. Lõpplahendus jäi veidi lahtiseks, aga see oli isegi positiivne. Sai ise edasi mõelda. Idee samuti äge ning sellise põnevusromaani kohta üpris hea, sest üldiselt ma neist väga palju ei ootagi.

Hinnang: 7/10

"Goldengrove" - Francine Prose

70.

Pealkiri: "Goldengrove"

Autor: Francine Prose

Leheküljed: 275

Raamatust: At the centre of Francine Prose´s profoundly moving new novel is a young girl facing the consequences of sudden loss after the death of her sister. As her parents drift towards their own risky consolations, thirteen-year-old Nico is left alone to grope towards understanding and clarity, falling into a seductive, dangerous relationship with her sister´s enigmatic boyfriend. Over one haunted summer, Nico must face that life-changing moment when children realize their parents can no longer help them. She learns about the power of art, of time and place, the mystery of loss and recovery. But for all the darkness at the novel´s heart, the narrative itself is radiant with the lightness of summer and charged by the restless sexual tension of teenage life.

Arvamus: Tegu oli väga ilusa raamatuga, kuid oleksin enamat oodanud tegevusest. Pigem oli see täis tundeid ja emotsioone ja mõtteid, kuid tegevusest jäi puudu. Samas oli raamatus palju häid mõtteterasid ja autor valdas kindlasti ka teemat. Mõnus lihtne ja südamlik lugemine. Olen rahul, et selle raamatu endale ostsin.

Hinnang: 8/10

pilt: apollo.ee

"Kasuisa" - Adeele Rass

69.

Pealkiri: "Kasuisa"

Autor: Adeele Rass

Leheküljed: 128

Raamatust: 16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna. Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud – katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.

Arvamus: Sisu on kindlasti aktuaalne teema ja noortel on sellest ka põnev lugeda, kuid raamat oleks võinud olla natukene paksem ja samuti oleks võinud rohkem tegevust toimuda. Sisu oli kohati ebaloogiline, liiga palju lihtlauseid ja sõnakorduseid ning lõpp oli ka päris tüüpiline.
Aga kuna see on autori esimene katsetus, siis ei tahaks liiga kriitiline olla. Loodaks lihtsalt, et järgmine raamat on tehniliselt parem ja sisu läbitöödeldud.

Hinnang: 4/10

"Surmav arsenal 2: Tuhast linn" - Cassandra Clare

68.

Pealkiri: "Surmav arsenal 2: Tuhast linn"

Autor: Cassandra Clare

Leheküljed: 376

Raamatust: Täieõiguslikuna varjuküttide sekka astunud Clary teeb lähemalt tutvust maailmaga, mis seni oli jäänud tema pilgu eest varjule. Tüdruku sõprade hulka kuulub nüüd libahunte ja vampiire ning tema saatusesse sekkuvad ootamatul moel haldjad. See maailm, kus miski pole selline, nagu näib, pakub paraku järjest uusi mõistatusi. Kelle veri voolab Clary ja Jace'i soontes? Kust on pärit võimed, mis neis ühtäkki ilmnevad? Kas Valentine on ohtlik hullumeelne või korrumpeerunud varjukütiladviku vastu võitlev aatemees? Mida teha, kui peale deemonite tuleb noortel võidelda ka omaenda tunnete vastu? Autor hoiab lugejaid endiselt kütkeis.

Arvamus: Kui esimene osa oli täiesti loetav, siis see kiskus väga igavaks ja oli vaja ennast sundida, et üldse viitsiksin lõpuni lugeda. Kõigile, kellele selline üleloomulik action meeldib, kindlasti võiksid seda lugeda (ja ka põnevaks pidada), aga mind pole kunagi huvitanud mootorratastel sõitvad vampiirid või ruunid, mis sinu naha hetkega terveks ravitseda. Pealegi venis kogu lugu tohutult ja nagu ei jõudnudki kuhugi välja. Peale mõna tegelase müstilise surma ja muundumise ei toimunud suurt midagi.
Siiski ilmselt loen ka selle sarja teised raamatud ära.

Hinnang: 7/10

"Apteeker Melchior ja timuka tütar" - Indrek Hargla

67.

Pealkiri: "Apteeker Melchior ja timuka tütar"

Autor: Indrek Hargla

Leheküljed: 432

Raamatust: Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks.

Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel...

Arvamus: Järjekordselt väga-väga põnev osa. Suurepäraselt vaimukad tegelased, ootamatud sündmused ja ootusärevus. Kahtlemata on tegu üleüldse parimate krimikatega, mida ma lugenud olen. Lõpplahendus on ootamatu ja mõistatamist on igaühele küllaga.
Kindlasti kavatsen ka järgmised osasid lugeda.

Hinnang: 10/10

"Kui tuvid kadusid" - Sofi Oksanen

66.

Pealkiri: "Kui tuvid kadusid"

Autor: Sofi Oksanen

Leheküljed: 319

Raamatust: «Kui tuvid kadusid» on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed «Stalini lehmad» ja «Puhastus», räägib ka «Kui tuvid kadusid» poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.

Arvamus: Idee oli suurepärane ja kindlasti peegeldas ka superhästi Teise maailmasõja aegset Eestit, kuid ehk oli teostus liiga keeruliseks aetud. Mul pole midagi aeg-ajalt keeruliste raamatute vastu ja ka sellest ma sain väga hästi aru, kuid ma arvan, et mõned kohad oleksid võinud olla veidi konkreetsemad - just selleks, et inimesed, kes ei salli keerulisi raamatuid, seda nauditavalt lugeda suudaksid.

Tegelased olid taaskord ägedad (nagu Oksaneni puhul ikka) ja ta stiil oli endiselt tuntav. Ideaalne lugu sellest, et alati lihtsalt ei saa võita, ükskõik, mida sa ka ei teeks. 

Lugemist väärt!

Hinnang: 9/10

"Minu Tõkyõ" - Maarja Yano

65.

Pealkiri: "Minu Tõkyõ"

Autor: Maarja Yano

Leheküljed: 292

Raamatust: Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ähvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et ühest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? Mõtlesin selle üle pikalt ja jõudsin järeldusele: ei pea. Hetkest, kui loobusin kohustusest Tōkyōt armastada, hakkasin ma selle linna käekäigu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul sümpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks. Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma kõige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette võetud projekt «Jaapani poiss aastaks« lõpeb abiellumisega samurai suguvõsasse. Nähtamatu on see piir unistuste ja tõeluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, võõrast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest täiskasvanu? Raske on märgata, millal ma nendest piiridest üle astusin või kas ikka astusin.

Arvamus: Mulle väga meeldis. Jaapanlased on väga armsad ja veidrad ja koomilised ning mingil omal moel ka eestlastega täitsa sarnased. Raamat oli mõnusalt paks, hästi kirjutatud ja niisama põnev lugemine. Pole kunagi eriline jaapanikultuuri austaja olnud, kuid see raamat pani mu suhtumist nii mõnessegi Jaapani-asja muutuma.

Hinnang: 8/10

"Minu Kolumbia" - Ave Ungro

64.

Pealkiri: "Minu Kolumbia"

Autor: Ave Ungro

Leheküljed: 184

Raamatust: Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis «papagoi«) kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis… vaheta diilerit!

Saabusin 2004. aasta 1. jaanuaril Kolumbiasse, et õpetada kuus kuud ühes katoliiklikus keskkoolis inglise keelt. Saatus tahtis teisiti: viibisin Kolumbias kaks ja pool aastat, elasin kahes linnas ning töötasin ka tõlgi ja projektijuhina. Elasin sellel maal läbi oma elu suurimad rõõmud ja valud, mis on nii hullupööra minu sees, et ma võib-olla «ei saagi Kolumbiast üle«. Ühest küljest oli ju palju valusat, mida ei tahaks mäletada, samas valdab mind tunne, et ilma nende mälestusteta oleksin palju vaesem inimene. Ma armastan Kolumbiat väga. Aga kui päris aus olla, siis see on armastuse ja vihkamise suhe. Ave Ungro

Arvamus: Kuidagi eriliselt meeldejääv polnud, aga hästi kirjutatud, kohati vaimukas ja niisama tore lugemine. Siiski mitte lemmik. Üldiselt jätavad Lõuna-Ameerika riigid mind üsna külmaks, aga kellele meeldib, sellele ka kindlasti tore lugemine.

Hinnang: 7/10

"Minu Albaania" - Helmi Vela

63.

Pealkiri: "Minu Albaania"

Autor: Helmi Vela

Leheküljed: 224

Raamatust: Ma ei tormanud internetist leitud suhtesse ülepeakaela: Kosovo sõjapõgenikuna Inglismaale saabunud Armir pidi mu kõhkluste murdmiseks palju vaeva nägema. Ent poolteist aastat ühist elu Londonis andis mulle julguse hüpata veel kord pea ees tundmatusse ning kolida koos Armiriga tema kodumaale Albaaniasse. Sellest sai hüpe, mis oleks peaaegu mu kaela murdnud. Eestis unistasin ma vahel koduperenaise elust, olles sombustel varahommikutel tööle minnes kurb ja tüdinud. Ka Londoni vihmases talves otsisin tihti internetist fotosid Albaania suvest. Kujutlesin Armiri meie päikeselises tagahoovis tööd tegemas, kui mina tütrega uksele ilmun ning teda sööma kutsun. Unistustes olin ma õnnelik nagu muinasjutus. Jah, Albaanias paistiski päevad läbi päike ja mul oli vabadus ärgata, millal iganes tahan. Mu mees hoolitses meie sissetuleku eest ja meie toidulaual oli alati parim söök. Ent mitte kuskil ei ole ma olnud õnnetum kui Albaanias – riigis, kus traditsioonide raskuse all on naine mehe tundetu ori, perevägivald on igapäevane nähtus ning klaasike veini või internetipunkti külastus tähendab naisele oma eluga riskimist. Paradiislikust Albaaniast sai minu põrgu, kus läbi alanduste kadalipu jõudsin tõukamiste, juustest rebimise ja jalahoopideni... kuni käisin ära ka surmasuus.
Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan

Arvamus: Mulle vist ei hakka mitte iial kohale jõudma, kuidas ükski inimene laseb endaga nii käituda. Lugedes neid ridu, kus Helmi abikaasa talle julmalt peksa andis, tekkis mul suur tahtmine oma seitse asja pakkida, ise Albaaniasse sõita ja sellele mehele panniga vastu pead virutada või siis kirvega. Hehe.
Samas on väga tore, et Helmi julges oma lugu jagada, sest see on kahtlemata üks põnevamaid (ja õpetlikemaid) lugusid "Minu sarjast", mida ma lugenud olen. Kogu selle loo taustal on ka piisavalt informatsiooni Albaania elust, traditsioonidest ja kultuurist.

Hinnang: 8/10

"Punk ei ole surnud" - Hugo Vaher

62.

Pealkiri: "Punk ei ole surnud"

Autor: Hugo Vaher

Leheküljed: 184

Raamatust: On 80ndate aastate teine pool. Esimest aastat keskkoolis õppiva Toomase punkbänd otsib lauljat. Laulja nad saavad. Koos uue bändiliikmega kaasneb aga palju muudki, mis muudab Toomase ja tema sõprade elu põnevamaks kui filmis.

Medvetski pani suitsu ette. Süütas selle demonstratiivselt ja puhus mulle pahvaku näkku.
“Teete ka?”
“Ma ei tea, andke siis.” Ma pidin ühe suitsu tegema.
“Millal te esimest korda vahekorras olite, rääkige. Kui kaua te juba niimoodi seda porduelu elate?” päris mees absoluutselt külma olekuga.

Arvamus: Väga lõbus raamat ja kahtlemata kirjeldas 80ndate punki üsna täpselt. Selgusetuks jäi, kas tegu oli väljamõeldise või tõesti sündinud looga. Samuti oleks võinud raamat veidi paksem olla. Muidu lihtne ja humoorikas lugemine nõukaajast.

Hinnang: 7/10

pilt: apollo.ee

"The Secret Dreamworld of a Sopaholic" - Sophie Kinsella

61.

Pealkiri: "The Secret Dreamworld of a Sopaholic"

Autor: Sophie Kinsella

Leheküljed: 320

Raamatust: Rebecca Bloomwood on ajakirjanik. Töö ajal räägib ta teistele, kuidas oma raha kasutada, aga... oma vaba aega veedab ta shoppamisega.Ta teab, et peaks arutu shoppamise lõpetama, aga ta ei saa, kuigi püüab. Kõik vabandused, mis ta välja mõtleb, lähevad aina fantastilisemaks. Küsimus ongi selles, kas ta suudab oma unistustemaailmast pääseda või ei?

Arvamus: Üldiselt, kui raamatu kaanele on kirjutatud, et tegu on ülinaljaka teosega, siis mu esimene mõte on kohe selles kahtlema hakata. Minu üllatuseks oli see raamat tõesti naljakas ehkki lõpupoole hakkas see huumor juba liiga korduvaks muutuma.
Lugu ise on tegelikult tõsine, kuigi ei tundu seda. Peategelane Rebecca on täiesti äärmusest äärmusesse inimene, kelle mõtlemisvõime näib minutite jooksul muutuvat - kord paistab ta nagu naiivne lollike ja siis jälle enesekindel tark noor naine.
Minu jaoks olid kõige lõbusamad pangast saabunud kirjad, mis üritasid Rebeccale selgitada, et koera surm ei ole piisav põhjus mitte oma arveid tasuda.
Antud raamat on olemas ka eesti keeles, kuigi 100 lehekülge paksemana.

Hinnang: 8/10

pilt: apollo.ee

"Põrgulikud lõpuõhtud" - Meg Cabot, Stephenie Meyer, Michele Jaffe, Kim Harrison, Lauren Myracle

60.

Pealkiri: "Põrgulikud lõpuõhtud"

Autorid: Meg Cabot, Stephenie Meyer, Michele Jaffe, Kim Harrison, Lauren Myracle

Leheküljed: 252

Raamatust: Kogumikus «Põrgulikud lõpuõhtud» näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer «Videvik» ja Meg Cabot «Printsessi päevikud» lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest. Need viis lugu, kus seiklevad vampiiri järglased ja deemonitega võitlevad inglid, on tõeliselt lõbusad. Pole vaja rentida limusiini ega korsetti – lõpuõhtu peab lihtsalt olema põrgulikult seksikas ja hirmsalt lõbus. Lood:
Meg Cabott «Vampiiritapja tütar»
Lauren Myracle «Lillekimp»
Kim Harrison «Madison Avery ja hall vikatimees»
Michele Jaffe «Sada suudlust»
Stephenie Meyer «Põrgu maa peal»

Arvamus: Ega ma sellest raamatust eriti palju ei oodanud - tavalised tiinekate lood lihtsalt meelelahutuseks + väga odav hind panid mind seda ostma. Aga ma üllatusin üsna positiivselt, sest tegu oli täitsa toreda noortekaga, mis sisaldas mitut lõbusat lugu. Meg Cabott'i stiil oli tõeliselt ära tuntav ja ka Meyeri loo lõpplahendus ei tulnud suure üllatusena. Eriti positiivselt üllatas mind juba teistkordselt Myracle - tegu on suurepärase autoriga!

Hinnang: 7/10

"Minu Toba" - Mirjam Johannes

59.

Pealkiri: "Minu Toba"

Autor: Mirjam Johannes

Leheküljed: 232

Raamatust: Mida tähendab olla tänapäeval indiaanlane? Päriselt, mitte mängult. Mängus jooksevad indiaanlased, suled peas, põlislaanes ringi ja peavad jahti. Päris Toba indiaanlased ei ole aga ei ilusad ega glamuursed, neil ei ole uhkeid rüüsid, sulekroone ega šamaanivõimeid. Nad elavad Argentina ja Paraguay piiril ning neid pole kellegi jaoks olemas. Ei neid ega ülejäänud kaht miljonit Argentina indiaanlast.

Toba on porine kvartal ilmetus piirilinnas. See on paik, kus pärast päikeseloojangut kumab taevas tossavate prügikastide kohal vikerkaare värvides. See on paik, kus laste säravad šokolaadisilmad ja kavalad muiged hetkega hingetuks võtavad. Pidin minema Lõuna-Ameerika unustatud väikelinna vabatahtlikuna tööle, et taasavastada rõõm, millega lapsed maailma vaatavad. Toba on minu jaoks väike imedeilm, kus trööstitu reaalsus ligimesearmastuse maagiast kunagi jagu ei saa. Elu Tobas õpetab, et päris indiaanlaseks olemine ei tähenda sulgi ja püstkodasid, vaid kogukonda, koostööd ja jagamist.

Arvamus: Mind jättis see lugu suhteliselt külmaks ja autori stiil ei olnud ka just kuigi meelepärane. Ma sain küll palju teada vabatahtlikest, nende iseloomudest ja veidrustest, kuid ülimalt vähe Tobast, traditsioonidest ja kohalikust elust. Autor korrutas ühtesid ja samasid fakte pidevalt ja kogu raamat ajas mind kohati haigutama.
Tõsi, autor on alles väga noor inimene ja seetõttu võib selle kirjutamispoole täielikult andeks anda, aga ka sisu oli minu arvates kuidagi nigel.

Hinnang: 6/10

"Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" - Indrek Hargla

58.

Pealkiri: "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Autor: Indrek Hargla

Leheküljed: 311

Raamatust: Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Arvamus: Kui sama sarja teine osa oli küll päris tore, kuid ei tundunud nii põnev, siis esimene osa on küll hiilgav ja ma üldse ei imesta, et sellest nii mitu trükki on välja antud. Raamat on omal veidral moel väga humoorikas, peegeldab kindlasti keskaegse Tallinna elu ja mis põhiline - on nii põnev, et hetkeksi ei hakka igav. Melchior on minu jaoks üks kõige sümpaatsemaid kriminaalromaanide kangelasi läbiaegade.

Hinnang: 10/10

"Varjumaa" - Alyson Noel

57.

Pealkiri: "Varjumaa"

Autor: Alyson Noel

Leheküljed: 360

Raamatust: Ever ja Damen on veetnud koos lugematul hulgal eelmisi elusid ning saanud võitu maailma süngeimatest vaenlastest, et igavesti koos olla. Aga just siis, kui nende kauaoodatud saatus viimaks käeulatusse jõuab, tabab Damenit võimas needus, mis võib kõik hävitada. Nüüd võib ainult üks käepuudutus või õrn suudlus tuua kohemaid kaasa surma ja pagendada Dameni Varjumaale. Püüdes meeleheitlikult Damenit needuse küüsist päästa, süüvib Ever võlukunsti ning abi saabub ootamatust allikast – Jude’i-nimeliselt surfarilt.
Kuigi Ever ja Jude on alles äsja kohtunud, tundub poiss kummaliselt tuttav. Ever on küll lubanud Damenile surmatunnini truu olla, kuid teda köidab ka Jude – võlukunstioskuste ja salapärase minevikuga populaarne rohesilmne poiss. Ever on alati uskunud, et Damen on tema hingesugulane ja ainus tõeline armastus ning seda usub ta endiselt. Aga kui Damen tõmbub eemale, et neid päästa, saavad Ever ja Jude üha lähedasemaks ning see paneb Everi armastuse Dameni vastu proovile...
Lisaks romaanidele „Igavesti“ ja „Sinine kuu“ on Alyson Noëlilt ilmunud veel seitse raamatut. Ta elab Californias Laguna Beachil ning töötab järgmise Surematute sarja raamatu kallal.

Arvamus: Mul on kõik sedasorti noortekate sarjad peas sassis ja iga kord, kui uut osa lugema hakkan, pean päris korralikult ajusid pingutama, et midagi aru saada. Konkreetne sari ei ole minu jaoks algusest peale midagi erilist olnud. See on just midagi sellist, mida sa ei suuda lugemata jätta, kuid siis pööritad oma ette silmi ja naerad. Kui tobe! Kõik tegelased on pisut kiiksuga ja napakad ning minu arvates ka üsna naiivsed ja rumalad. Teismeliste igavene armastus (mis alati paarikümne lehega kuidagi ära hajub, kergelt purustatav on) pakub ka alati nalja.

Hinnang: 5/10

pilt: rahvaraamat.ee

"Surmav arsenal 1.osa: Luude linn" - Cassandra Clare

56.

Pealkiri: "Surmav arsenal 1.osa: Luude linn"

Autor: Cassandra Clare

Leheküljed: 413

Raamatust: Kui viieteistkümneaastane Clary Fray läheb oma kodulinnas New Yorgis klubisse nimega Pandemonium, satub ta seal mõrva tunnistajaks – ja selle mõrva sooritavad kolm teismelist, kes on kaetud kummaliste tätoveeringutega ja kel on kaasas imelikud relvad. Ja siis haihtub surnukeha jäljetult õhku. Politsei kutsumisel pole erilist mõtet, kui selgub, et keegi peale Clary mõrvareid ei näe ning sellest, et inimene on surnud, pole jälgegi, isegi mitte veretilgakestki maas. Ja kas see, kes suri, oli üldse inimene?

Nii kohtub Clary esimest korda varjuküttidega, sõdalastega, kes on pühendunud Maa deemonitest vabastamisele. See on ka tema esimene kohtumine Jace'iga, noormehega, kes näeb välja nagu ingel ja käitub nagu kaabakas. Peagi kistakse Clary Jace'i maailma, kui tüdruku ema kaob ning teda ennast ründab deemon. Kuid miks peaksid deemonid üldse Clary ja tema ema vastu huvi tundma? Ja miks Clary varjukütte näeb? See küsimus huvitab paljusid…

Arvamus: Eks see tundus kohe algusest peale selline väga tuttava sisuga lugu ja ega ma ka palju ei eksinud. Jälle on kohal pahad deemonid ja head sõdalased, kes ainult 15-16aastaselt suudavad igasuguseid elukaid paljakäsi tappa, aga seevastu on raamat hästi kirjutada ja ka imekombel hästi tõlgitud. Kergelt naljakas, mõnusate tegelastega (kelle omavaheline seotus on liiga läbinähtav) ja aeg-ajalt ka kergelt närvekõdivat.
Kavatsen ka teised osad läbi lugeda.

Hinnang: 8/10

"Minu Keenia" - Janika Tamm

55.

Pealkiri: "Minu Keenia"

Autor: Janika Tamm

Leheküljed: 348

Raamatust: Keenias ei küsita, millega su vanemad tegelevad, vaid kas nad on elus. Ei küsita, mis on su lemmiktoit, vaid kas sa saad endale lubada päevas ühe või kaks toidukorda. Vaeste sõna- ja inimõiguste eest ei seisa mitte keegi. Tuhanded traagilised lood vaikitakse maha, sest see on lihtsalt niivõrd tavaline. Keenias on igaühel oma lugu. Nelja-aastaselt HIV diagnoosi saanud Kuka, seitsmeaastaselt vägistatud Rael, teismelisena kodust välja visatud Freddie ning vähki ja AIDSi suremas «silmanaine» on vaid üksikud näited.

Siit raamatust leiab paarkümmend lugu, mis mind Keenias vabatahtlikuna töötades kõige rohkem puudutasid. Maal, mis asub otse ekvaatoril, kus päike tõuseb iga päev kell pool seitse, iga laps tahab saada arstiks või õpetajaks ning aeg ja lubadused on teistsuguse tähendusega kui Eestis.
Janika Tamm

Arvamus: "Minu Keenia" on mu absoluutne lemmik sellest sarjast ja seetõttu lugesin seda ka teist korda. Emotsioonid on endiselt samas nagu eelmises arvustuses.

Hinnang: 10/10

"Õigus vaikida" - Jamie Denton

54.

Pealkiri: "Õigus vaikida"

Autor: Jamie Denton

Leheküljed: 277

Raamatust: Laurel Jennings on kunstiteoste restaureerimises asjatundja, aga kohtusüsteemis võhik. Kui tema äripartner Jonathan Linton leitakse tapetuna ja Laurelile esitatakse süüdistus jõhkras mõrvas, vajab ta asjatundlikku abi. Kuna Lintonite perekond kasutab kättemaksuks kogu oma mõjuvõimu, on ainsana Laurelit nõus esindama tema endine kallim.
Damon lahkus LA maakonnna prokuratuurist pärast seda, kui tema peatunnistaja kurikuulsa narkoparuni kohtuasjas teel tunnistajakaitsesse maha lasti. Laureli kaitsmine on Damoni põhiline eesmärk – isegi kui naine on selge sõnaga öelnud, et Damon on viimane, keda ta enda esindajaks soovib.
Äärmiselt juhuslik avastus paiskab Damoni ja Laureli vandenõurägastikku, mis võib raputada kunstimaailma alustalasid – sõna otseses mõttes surmavate tagajärgedega. Kuna neil pole peale teineteise kellegi poole pöörduda, avastavad Laurel ja Damon, et kirg, mis kunagi nende vahel leegitses ja nüüd taas lõkkele lööb, on ohtlik, sest Jonathani mõrva taga on reetmine – ja laibavirnad muudkui aga kasvavad.
Et kaitsta tulevikku ja jätta minevik seljataha, peavad Laurel ja Damon ühte heitma, rahulikuks jääma ning jõudumööda vaikima ...

Arvamus: Selline tüüpiline naistele mõeldud krimikas - rohkem armastust, tundeid ja värvikaid armatsemisdetaile kui kuritegevust. Muidu poleks raamatul ehk väga vigagi olnud, kuid minu arvates oli tõlge lihtsalt kohutav. Lause ülesehitus, veidrad liited sõnade lõpus... Vahel kõva häälega lugedes läks mul lause mõte kaduma ja pidin mitu korda üle lugema.
Lõpp kiskus ka igavaks.

Hinnang: 6/10

"Õhk riisiterade vahel ehk kaheksa aastat Jaapanis" - Riho-Bruno Bramanis, Kertu Bramanis

53.

Pealkiri: "Õhk riisiterade vahel ehk kaheksa aastat Jaapanis"

Autorid: Riho-Bruno Bramanis, Kertu Bramanis

Leheküljed: 240

Raamatust: Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps.

Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. «Õhk riisiterade vahel» pole järjekordne stereotüüpe kinnitav reisiraamat Jaapanist, vaid ühe pere väga isiklik, soe, südamlik ja naljakas lugu.

Arvamus: Polnud ammu ühtegi reisi-lugu lugenud ja siis jäi raamatukoguriiulis silma see raamat. Meenus kohe, kuidas kunagi üks tuttav seda raamatut soovitas ja otsustasingi selle läbi lugeda.
Alguses suhtusin veidi kahtlustavalt - ahaa, ilmselt üks raamat täistopitud sporti ja siis näpuotsaga ehk veidi Jaapanit ka, aga eksisin sügavalt. Tegu oli väga humoorikalt kirjutatud ja värvika sisuga looga, mis mulle väga meeldis. Just nagu tutvustuses lubatud - soe, südamlik ja naljakas.

Hinnang: 10/10

"Sherlock Holmesi seiklused" - Arthur Conan Doyle

52.

Pealkiri: "Sherlock Holmesi seiklused"

Autor: Arthur Conan Doyle

Leheküljed: 271

Raamatust: «Mul on meeldiv täheldada, Watson, et te olete senini mõistnud tõde, et neis meie juhtumite ülestähendustes, mis te olete lahkelt kirja pannud ning, ma pean ütlema, vahetevahel ka ilustanud, ei ole te esile toonud mitte niivõrd paljusid cause célebré'sid ja sensatsioonilisi kohtuprotsesse, milles ma olen osalenud, vaid pigem juhtumeid, mis võisid olla küll iseenesest tühised, kuid andsid sellegipoolest võimaluse kasutada neid järelduste tegemise ja loogilise sünteesi võimeid, mida ma olen oma tegevusalal eriti arendanud.»
Sherlock Holmes

Sisukord:
Saateks
Skandaal Böömimaal
Punapeade liit
Kadunud peigmehe juhtum
Boscombe'i oru mõistatus
Berülldiadeemi mõistatus
Inseneri pöidla mõistatus
Kõrgest soost poissmehe mõistatus
Punaste pöökide mõistatus
Viis apelsiniseemet
Viltuse suuga mees
Sinise granaatkivi mõistatus
Tähnilise lindi mõistatus

Arvamus: Oli jälle väga mitmeid tähelepanuväärseid ja humoorikaid lugusid. Lugemine sujus kiiresti (hoolimata sellest, et luges terve raamatu kõva häälega sõbrannale ette) ja sai ka ise kaasa nuputada. Kvaliteetne ja väärt ajaviide.

Hinnang: 9/10

"Hirmu org. Nelja märk" - Arthur Conan Doyle

51.

Pealkiri: "Hirmu org. Nelja märk"

Autor: Arthur Conan Doyle

Leheküljed: 253

Raamatust: «Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson,» ütles Sherlock Holmes. «Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle»

Arvamus: Arvasin, et tegu on lühijuttudega, aga siiski oli kaks pikemat lugu. (Millest, tõsi, oleks võinud ju pealkirja lugedes aru saada). Mõlemad lood olid väga põnevad, aga "Hirmu org" meeldis mulle isiklikult rohkem. Väga kavalalt lahendatud lugu.
Kui norida, siis võiks öelda, et need lood ei sisalda kuigi palju Sherlock Holmesi, vaid on pikemad jutustused teatud kuriteo ajaloost.
Sellegipoolest on Doyle'i detektiivilood mulle väga südamelähedased.

Hinnang: 9/10

"Minevik olevikus" - Ene Sepp

50.

Pealkiri: "Minevik olevikus"

Autor: Ene Sepp

Loetud sel aastal teist korda. Arvustus siin.

"Narkodiilerite küüsis" - Lena Lilleste

49.

Pealkiri: "Narkodiilerite küüsis"

Autor: Lena Lilleste

Leheküljed: 158

Raamatust: Tommy on koos Kribuga sõitnud Tenerifele puhkusereisile. Keset päikselisi supluspäevi satuvad sõbrad aga narkoäri tunnistajateks. Nad kahtlustavad, et asjasse on segatud keegi nende reisikaaslastest.

Jäljed juhatavad Rootsi ning peagi avastavad Tommy ja Kribu, et keegi on valmis tegema mida iganes, et poisse oma teelt kõrvaldada. Pinget pakuvad ka poiste suhted tüdrukutega.

Arvamus: Tommy ja Kribu ei paistnud käituvat oma eale vastavalt. Tegu oleks olnud nagu kaheksaaastaste poistega, kes ei saa veel maailmast päriselt aru. Esialgu tundus, et raamat läheb põnevaks, aga lõppes igavalt. Üritas olla selline õpetlik ja narkootikumide vastane lugu.

Hinnang: 5/10

"Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" - Indrek Hargla

48.

Pealkiri: "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

Autor: Indrek Hargla

Leheküljed: 287

Raamatust: Tallinn anno Domini 1419. Kolm inimest on näinud Rataskaevu tänavas viirastust ja pärast on nad leitud surnuna. Mis ühendab neid kolme – tornipealikku, prostituuti ja flaami maalikunstnikku – kummitava majaga Rataskaevu tänavas, kus aastakümneid tagasi olla toimunud hirmsad mõrvad? Kui apteeker Melchior leiab tolle kurja kuulsusega Unterraineri maja eest tundmatu hulguse kastreeritud laiba, asub ta uurima, mis siis tegelikult selles majas kunagi sündis ja kas tõesti võivad mineviku viirastused oma piinade eest kätte maksta elavatele.

Samal ajal sureb Pirital vaga kaupmees Bruys, kes oli pühendanud oma elu uue kloostri rajamisele. Nähtamatute niitidega näivad kõik need sündmused seotud olevat, ent tõde võib olla uskumatum ja õudsem, kui kõik legendid. Mõistatuse lahendamine viib Melchiori ka Pirita kloostrisse, lõbumajja ja vana eesti soost nõidade juurde, kuni lõpuks peab ta silmitsi seisma Rataskaevu viirastuse endaga.
Tegemist on teise osaga Indrek Hargla gooti kriminaalromaanide sarjas, milles keskaegse Tallinna mõrvu lahendab apteeker Melchior.

Arvamus: Kahjuks ei olnud raamatukogus esimest osa, seega pidin lugemist alustama teisest osast, kuid sellest polnud midagi, sest osad pole eriliselt omavahel seotud. Tegu oli nii põneva kui ka humoorika krimikaga vanast Tallinnast. Tegelased olid vinged ja omanäolised. Tundus nagu oleks apteeker Melchior olnud ainus mõistusega inimene kogu linnas. Eriti meeldisid ajaloolised kirjeldused ja faktid. Kavatsen lugeda kindlasti ka teisi osasid.

Hinnang: 10/10

"Kummi-Tarzan ja teised" - Ole Lund Kirkegaard

47.

Pealkiri: "Kummi-Tarzan ja teised"

Autor: Ole Lund Kirkegaard

Leheküljed: 191

Raamatust: Kummi-Tarzan on väike poiss, kellel alati kõik viltu veab kuni päevani, mil ta kohtab nõida, kes lubab täita ühe ta soovi. Kummi-Tarzan soovib, et kõik ta soovid läheks täide, kuid nõid ütleb, et kõik ta soovid täituvad vaid ühel päeval. Nii saadabki Kummi-Tarzanit ühe päeva jooksul edu kõiges, mida ta teeb.
Teine lugu räägib nurgamajast ja selle elanikest, kes üritavad lahendada tõukerattaga varga mõistatust.

Arvamus: Väga tore ja naljakas lugu, mis sobib lugemiseks nii noorematele kui ka vanematele. Tegelased olid väga naljakad ja omapärased.

Hinnang: 7/10

"Inferno" - Dan Brown

46.

Pealkiri: "Inferno"

Autor: Dan Brown

Leheküljed: 447

Raamatust: Itaalia südames tõmmatakse Harvardi sümboloogiaprofessor Robert Langdon painavasse maailma, mille keskmes on üks kõigi aegade kuulsamaid ja salapärasemaid kirjandusteoseid… Dante «Põrgu». Langdonil tuleb pidada võitlust kohutava vastasega ja maadelda mõistatusega, mis viib ta kunsti, salakäikude ja futuristliku teaduse maailma. Abiks Dante sünge poeem, püüab Langdon leida vastuseid ja otsustada, keda usaldada, enne kui maailm pöördumatult muutub.

Arvamus: Võib öelda, et sama huvitav kui Dan Browni eelnevad teosed. Algas väga huvitavalt ja ka lõpp oli põnev, täiesti lahtiseletatud ja arusaadav. Võib-olla jäi raamat veidi õhukeseks või mulle ainult tundus.
Dan Brown teeb ilmselt suurt uurimustööd enne, kui oma teoseid kirjutama hakkab ja see on alati positiivne.
Tegelased olid põnevad. Professor Langdon saab endaga mõistatusi lahendama alati mõne kena ja salapärase tšiki, kes osutub kellekski teiseks, kui ta alguses paistab.
Jään järgmist raamatut ootama, kus peategelaseks Langdon.


Hinnang: 10/10

"Kummardus katalooniale" - George Orwell

45.

Pealkiri: "Kummardus katalooniale"

Autor: George Orwell

Leheküljed: 296

Raamatust: George Orwell (Eric Arthur Blair, 1903--1950) on tuntud eelkõige kui «Loomade farmi» ja «1984» autor. Ta võttis osa Hispaania kodusõjast vabariiklaste poolel. «Kummardus Katalooniale» (1938) on sõjakogemustele tuginedes kirjutatud detailiderohke ja tolleaegset poliitilist õhkkonda põhjalikult analüüsiv dokumentaaljutustus.George Orwell on kirjutanud oma raamatu kohta: «Viimase kümne aasta jooksul olen kõige rohkem tahtnud muuta poliitilisi kirjutisi kunstiks. Kui hakkan raamatut kirjutama, ei ütle ma endale: «Nüüd teen ühe kunstiteose valmis.» Kirjutan seepärast, et tahan paljastada mingit valet, tahan juhtida mingile tõsiasjale tähelepanu, ja mu esialgne mure on, et mind kuulda võetaks. Muidugi on minu raamat Hispaania kodusõjast «Kummardus Katalooniale» avameelselt poliitiline, aga suures osas on see kirjutatud omamoodi objektiivse vormitaotlusega. Püüdsin väga, et selles raamatus oleks kirjas kogu tõde, ilma et mu kirjanduslikud vaistud viga saaksid.»

Arvamus: Orwell on minu absoluutne lemmikkirjanik, kuid ma arvan endiselt, et mitte keegi ei ületa oma kirjutistega Remarque'i teoseid, mis räägivad sõjast.
Orwelli teos Hispaania sõjast oli kahtlemata meisterlikult edasi antud, kuid jäi natukene liiga poliitiliseks (mis see, tõsi, pidigi ilmselt olema). Samas oli raamat kuidagi traagiliselt naljakas ja mina leidsin end naermas asjade üle, mis vist ilmselt ei tohiks naljakad olla.
Päris täpselt ma siiski aru ei saanud, miks inglasest Orwell üldse selles sõjas osales ja Hispaania käekäik talle sedavõrd korda läks.
Muidu on tegu suurepärase raamatuga. Eriti soovitan neile, kellele meeldib lugeda ajaloost, sõdadest ja isiklikest mälestustest.

Hinnang: 9/10

"Sherlock Holmesi märkmeraamat" - Arthur Conan Doyle

44.

Pealkiri: "Sherlock Holmesi märkmeraamat"

Autor: Arthur Conan Doyle

Leheküljed: 224

Raamatust: Sisukord:
Kuulsa kliendi mõisatatus
Kaame sõduri mõistatus
Mazarini kalliskivi mõistatus
Kolme ärkliga maja mõistatus
Sussexi vampiiri mõistatus
Kolme Garridebi mõistatus
Thor Bridge'i probleem
Lõvilaka mõistatus
Looritatud üürniku mõistatus
Shoscombe Old Place'i mõistatus
Pensionärist maalermeistri mõistatus

Arvamus: Ikka ainult kiidusõna on mul öelda. Välja mõelda üht keerukat mõrvalugu on juba isegi küllalt raske. Kirjutada aga kümneid keerulisi lühijutte, mis mahuvad loetud lehekülgedele, kuid annavad lugejale põnevust, on ilmselt veelgi keerulisem.
Minu isiklik lemmik oli sellest raamatust "Sussexi vampiiri mõistatus".

Hinnang: 9/10

"Sherlock Holmesi memuaarid" - Arthur Conan Doyle

43.

Pealkiri: "Sherlock Holmesi memuaarid"

Autor: Arthur Conan Doyle

Leheküljed: 224

Raamatust: Raamatust leiad järgmised kuulsa detektiivi Sherlock Holmesi lühijutud: Sisukord:
Hõbelauk
Kollane nägu
Maaklerikontori ametnik
«Gloria Scott»
Musgrave'i rituaal
Reigate'i mõistatus
Vigane mees
Laevastikuleping
Kodune patsient
Kreeka keele tõlk
Viimane juhtum

Arvamus: Olen nii pikalt Sherlock Holmesi lühijutte taga ajanud, aga nagu näha siis otsisin lihtsalt valest kohast. Raamatukogu ei liigita neid nimelt "krimi" alla, ma ei tea miks.
Mulle tohutult meeldib lugeda vanaaegseid mõrvalugusid (nagu näiteks Agatha Christie teosed), sest seal on nii palju segadust, draamat ja härrasmehelikkust. Sherlock Holmes on mulle tegelasena alati sümpaatne tundunud (samuti armastan ma brittide samanimelist seriaali) ja sellepärast oli ka raamat väga nauditav.

Hinnang: 9/10

"Postmortem" - Patricia Cornwell

42.

Pealkiri: "Postmortem"

Autor: Patricia Cornwell

Leheküljed: 336

Raamatust: Patricia D. Cornwalli loomingust on eesti keeles Varraku väljaandena ilmunud raamatud «Julm ja tavatu», «Ainus, mis jääb» ja «Vaestekalmistult». Ka käesoleva raamatu peategelane on doktor Kay Scarpetta.
Richmondis tegutseb sarimõrtsukas. Kolm naist on kägistatud nende enda magamistoas. Tundub, nagu poleks kuritegudes mingit seaduspära, ühine on üksnes see, et kõik mõrvad on toimunud laupäeva varahommikul.
Kay Scarpettal tuleb see seaduspära siiski leida, sest ainult nõnda on võimalik ära hoida uusi ohvreid.

Arvamus: Mulle tundub, et Cornwelli varasemad romaanid olid paremad ja huvitavamad. Uued on segased, venivad ja kohati liiga igavad. See aga oli jällegi täitsa põnev lugemine ja midagi sellist, mida ma ühelt krimikalt ootan.
Natukene võiks norida raamatu lõpu kallal, mis oli nii tohutult Cornwellilik, et aimasin seda ette. (Umbes sama nagu Kättemaksukontori Marion satub alati sarimõrtsukate kätte, hehe)
Igatahes see osa ei eeldanud ka, et oleksid varem teisi Cornwelli lugusid lugenud.

Hinnang: 7/10

"1984" - George Orwell

41.

Pealkiri: "1984"

Autor: George Orwell

Leheküljed: 302

Raamatust: "1984" on aasta, milles elab Winston Smith. Hiigelsuures riigis kehtivad kindlad seadused, millest paljusid pole kunagi mainitud. Igal inimesel on kodus teleekraan, mis teda kakskümmend neli tundi päevas jälgib, analüüsides näoilmeid ning kuulates juttu pealt. Kasvõi üks mõttekuritegu, vale näoilme või unes sosistatud lausejupp, võivad sind igaveseks olemast kustutada. Kõik, mis on Suure Venna vastu, on keelatud - sealhulgas mõtlemine, armastus, nauditavad seksuaalsuhted jne. Lapsed kaebavad vanemate peale ja iga päev kaob inimesi...
Kuigi Winston Smith käitub nii nagu iga teinegi seltsimees - peab vihkamisminuteid, käib tööl ja armastab Suurt Venda, toimub tema peas midagi muud - ta vihkab parteid, vihkab seda maailma ja unistab vabadusest ning üritab selgusele jõuda, kas kõik on alati nii olnud, kas on veel temasuguseid ja kas partei vastu saab astuda... Nendest mõtetest jõuab mees keelatud armulooni ja lõpuks tuppa üks null null...

Arvamus: Ma vist tõesti leidsin oma piibli! Ma ei vaadanud kordagi leheküljenumbrit, ei lapanud lehti, et näha, millal algab uus peatükk - ma lihtsalt lugesin ja lugesin ja kirjutasin tsitaate märkmekleepsudele. Hiljem googeldasin "Orwell'i" ja lugesin tema elust.
Ma ei ole mitte kunagi varem tahtnud ühtegi raamatut kohe uuesti läbi lugeda, aga seda ma tahaksin. Soovitatavalt originaalkeeles, sest ma ei ole mitte iialgi midagi nii head ja mõtlemapanevat lugenud. Usun, et teist korda lugedes saaksid veel paljud mõtted täiesti selgeks ja avastaksin ka uusi.
Absoluutne lemmik!

Hinnang: 10/10

"Loomade farm" - Geroge Orwell

40. 

Pealkiri: "Loomade farm"

Autor: George Orwell

Leheküljed: 98

Raamatust: Lugu farmist, kus loomad on tüdinenud inimeste ülemvõimust ja otsustavad farmi üle võtta. Nad saavad sellega edukalt hakkama ning esialgu on elu peremeheta õnnelik, kuid peagi asuvad mõned loomad teisi juhtima, pannes neid uskuma, et endiselt on kõik võrdsed. Lugu võimust, poliitikast ja manipuleerimisest.

Arvamus: Mulle väga-väga meeldis! Idee oli edasi antud läbi kergelt koomilise lookese, kuid oli sedavõrd veelgi arusaadavam ja pani tugevalt mõtlema. Leidsin end jahmatusega mõtlemas taaskord mõtet, kui lihtne on inimest lollitada, teda enda mälestustes ja tunnetes kahtlema panna ning tema üle valitseda. Ja kui palju me ikkagi tegelikult loomadest erineme?
Kõigile, kellel on see kohustuslik kirjandus ja tuhnivad meeleheitlikult internetis, et kokkuvõtet leida, palun võtke see ja lugege see õhuke raamat läbi! Mõtlemisainet on pikemaks ja raamat meeldib teile kindlasti.
Minu jaoks leidis raamat koha mu lemmikkirjanduse listis.

Hinnang: 10/10

"Medaljon" - Ene Sepp

39.

Pealkiri: "Medaljon"

Autor: Ene Sepp

Leheküljed: 197

Raamatust: 15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi... Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?

Arvamus: Olen ka varem lugenud ja seekordne lugemine oli täiesti juhuslik - lihtsalt lugesin sõbrannale kogu selle raamatu ette, ajaviiteks. Ma ütleksin, et naerda sai palju (ilmselt pool huumorist oli meie enda lennukas fantaasia) ja mõtlesime, kas teismelised aastal 2006 (?) olidki nii... debiilsed.
Muidu väga pop-noortekas, aga minu jaoks ikkagi pigem lihtsalt humoorikas lugu ja äärmiselt ebausutavad tegelased.

Hinnang: 6/10

"Porikärbes" - Patricia Cornwell

38.

Pealkiri: "Porikärbes"

Autor: Patricia Cornwell

Leheküljed: 284

Raamatust: Järjekordne doktor Scarpetta romaan. Kay Scarpetta tegutseb Floridas sõltumatu kohtueksperdina ning uurib kuritegu, mis on viinud tema kolleegid Louisianas segadusse.
Kahtlasevõitu hotellist leiti välja minekuks valmistunud naise laip, võtmed käes. Siis saab Scarpetta uudise, mis vapustab teda hingepõhjani: Jean-Baptiste Chandonne soovib teda näha. Ta lubab ainult Kay Scarpettale paljastada saladuse, mida võimud teada ihkavad.

Arvamus: Scarpetta ei tundunud olevat selle romaani peategelane. Tema oli küll kõigega seotud, kuid tegutses ise vähe. See romaan on järjeks tervele hunnikule sündmustele, millest pooltega ma olin kursis ja umbes samapaljudega mitte. Ehk siis oli veidi raske aru saada. Jälle väga veniv lugu ja minu jaoks ebamugav formaat. Ei midagi erilist.

Hinnang: 6/10

"Herilasepesa" - Patricia Cornwell

37.

Pealkiri: "Herilasepesa"

Autor: Patricia Cornwell

Leheküljed: 412

Raamatust: Tuntud kriminaalkirjaniku seekordne teos kirjeldab politseiülema Virginia Westi püüdeid avastada, kes mõrvab tema linna sattuvaid ärimehi ja värvib nende laibad ereoranžiks.
Lisaks käsib ülemus tal patrullsõitudele kaasa võtta ajalehereporteri, et parandada suhteid linnakodanikega.
Nagu Cornwelli kangelaste ja kangelannade puhul tavaline, ei taba neid hädad kunagi üksi vaid ikka hulgaliselt koos ning ka Virginia Westil tuleb näidata, mis puust ta on tehtud.

Arvamus: Pealkiri on üsna tabav. Raamat on selline segane suhetedraama ja krimist ning põnevusest jääb puudu. Kõik see osa, kus natukenegi tegelikku uurimist tehakse on huvitav, aga ülejäänud venib lihtsalt meeletult. Oli raskusi raamatu läbilugemisega, minu jaoks esimene pettumus Cornwellilt.

Hinnang: 6/10

"Bert ja vabadus" - Sören Olsson, Anders Jacobsson

36.

Pealkiri: "Bert ja vabadus"

Autorid: Sören Olsson, Anders Jacobsson

Leheküljed: 136

Raamatust: Lõpuks ometi algas koolivaheaeg! Bert ja tema bänd Heman Hunters esinevad linnaväljakul, ettevalmistused on täies hoos. On tähtis, et bändi tuleks kuulama võimalikult palju rahvast. Aga publiku hulgas võiksid olla üksnes tüdrukud. Tüdrukud, kes lähevad pöördesse, kui bändi esinemas näevad! Siis mõtleb Berti tüdruk ehk ümber ega jäta teda maha. Või muidu tuleb kibekähku uus tüdruk leida! Bert ei taha ometi otsatult kauaks üksinda jääda.

Arvamus: Nii tore, et Bert on tagasi! Naljad on endiselt naljakad, tegelased vaimukad ja sündmused veidrad.

Hinnang: 7/10

"Bert ja küberflirt" - Anders Jacobsson, Sören Olsson

35.

Pealkiri: "Bert ja küberflirt"

Autorid: Anders Jacobsson, Sören Olsson

Leheküljed: 154

Raamatust: Kõik Berti sõbrad tahavad suhelda ainult oma arvutiga. Nad tšätivad üksteisega MSN-is ja vaatavad ilusaid tibisid. Bert tõotab, et temast ei saa iialgi arvutinohikut. See ei ole ju tegelik elu! Ja pealegi on tema vana arvuti nii uimane, et sellega ei ole internetis midagi peale hakata. Ootamatult saab Bert täiesti oma sülearvuti! Ja korraga on tal ka kaks tüdruk-sõpra – imetore Amanda ja neiu internetis. Kuid tollest ei tea Amanda midagi. Ja kuna internet on nähtamatu ja olemas ainult õhus, siis ei ole ju ka LoverGiiiirl 123 päriselt olemas. Nii et südametunnistus ei tohiks ju piinata?

Arvamus: Nii tore, et Bert on tagasi! Naljad on endiselt naljakad, tegelased vaimukad ja sündmused veidrad.

Hinnang: 7/10

"Teadmata kadunud" - Patricia Cornwell

34.

Pealkiri: "Teadmata kadunud"

Autor: Patricia Cornwell

Leheküljed: 424

Raamatust: Doktor Kay Scarpetta ja Pete Marino avastavad Belgiast saabunud kaubalaevast laiba. Esialgu tundub, et tegemist võib olla end laevale peitnud piletita reisija jäänustega, kuid doktor Scarpetta ei avasta lahkamist läbi viies ei surma põhjust ega suudeta tuvastada ka surnu isikut. Ohvri riided on kallid ja hea kvaliteediga. Neist riietest ja kummalisest tätoveeringust lähtudes alustabki Kay Scarpetta uuringuid, mis lõpuks viivad tema ja Marino Interpoli peakorterisse Lyonis.

Arvamus: Mulle väga meeldivad Cornwell'i raamatud. Ta tõesti teab, millest kirjutab ja jätab väga usutava mulje.
Ka see raamat oli väga hästi kirjutatud, tegelased värvikad ja sündmused põnevad. Väga hea krimikas.

Hinnang: 8/10

"Lõikehaav" - Bonnie Hearn Hill

33.

Pealkiri: "Lõikehaav"

Autor: Bonnie Hearn Hill

Leheküljed: 360

Raamatust: Golden Gatei pargist leitakse San Francisco preestri surnu-keha, mõrtsukas on teadmata. Reporter Geri LaRue’l kulub kõigest kakskümmend kaks minutit mõistmaks, et tema sõbratar, tunnustatud ajakirjanik Leta Blackburn on kadunud. Leta, kes pidanuks skandaalsest juhtumist artikli kirjutama, oli uurinud kohtuaruannet, mille kohaselt preester oli surma hetkel seksuaalvahekorras. Kui üks halastamatu kolleeg usub Gerit teadvat rohkem, kui too rääkida suvatseb, pöördub neiu abi saamiseks kuulsa psühhiaatri poole, viies mehele kausta märkmetega, kus leidub viiteid haruldaselt ohtlikule kurjategijale: naismõrvarile. Terapeut Malcolm Piercy on ainuke, kes mõistab ˇiletimõrtsukaks nimetatu haiges peas toimuvat. Tegemist on erotomaaniga, kes usub, et ohvrid on temasse armunud. Malcil on põhjust oma teooria varjamiseks, aga ta soostub Gerit tõe välja-selgitamisel aitama, teadmata, et mõrtsukas jälgib neid ja loob mõttes uusi võikaid ajalehefotosid ning surmaga seotud pildiallkirju.

Arvamus: Täiesti suvaliselt valitud krimikas. Nägin, et raamatukogu riiulis vedeles üks kapsaks loetud raamat ja otsustasin ka läbi lugeda. Ausalt öeldes osutus üsna suureks pettumuseks ja pani isegi vahetevahel haigutama. Lõpplahendus oli täiesti keskpärane, ei midagi pööraselt vapustavat. Siiani üks igavamaid krimikaid, mida lugenud olen.

Hinnang: 5/10

"Hobusehullud" - Marian Suitso

32.

Pealkiri: "Hobusehullud"

Autor: Marian Suitso

Leheküljed: 352

Raamatust: Üksik ja tõrjutud tütarlaps leiab uue kooliaasta alguses ootamatu hobi – hobused ja ratsutamise. Hobiga kaasneb hulk seiklusi, uusi sõpru ja vaenlasi ning isegi armumine. «Hobusehullud» pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta noorteromaanikonkursil teise koha.

Arvamus: Esialgu suhtusin natukene kahtlustavalt, sest ise olen ma kõike muud kui hobusehull, kuid autor valdas teemat hästi ja seepärast oli täiesti loetav.
Kuigi tegelaste sõnavara ja käitumine jäi pigem küll viienda-kuuenda klassi õpilaste tasemele (tegu oli 9.klassi õpilastega suuremas osas). Samuti oli kogu sisu üsna etteaimatav ja tavapärane, aga siiski meeldis mulle see raamat. Lihtne, loetav ja armas.

Hinnang: 7/10

"Indigolapsed" - Lee Carroll, Jan Tober

31.

Pealkiri: "Indigolapsed"

Autor: Lee Carroll, Jan Tober

Leheküljed: 264

Raamatust: Oma imelises, uuele paradigmale teedrajavas raamatus heidavad rahvusvaheliselt tuntud autorid ja seminaride läbiviijad Lee Carroll ja Jan Tober valgust indigolasteks nimetatud fenomenile ning annavad vastuse ka mitmetele indigolapsi puudutavatele küsimustele:
Kas indigolapsed on järgmine aste inimkonna evolutsiooniredelil?
On need lapsed targemad kui meie nende eas?
Kuidas me oma lapsi aidata saame?
Kuidas ja miks on paljudest tänapäeva lastest saanud «süsteemipurustajad»?
Miks on nii paljudel meie kõige säravamatel lastel diagnoositud «tähelepanupuudulikkus» ja/või «hüperaktiivsus»?
Kas ritaliinile ja teistele psüühikat mõjutavatele ravimitele leidub tõhusaid alternatiive?

Arvamus: Natukene veidralt kirjutatud raamat. Põhimõte jääb selgusetuks, pigem on palju kriitikat vanemate, õpetajate, ravimite ja psühhiaatrite suunas. Ülejäänud tekst mõjub lihtsalt veidi topshop'i reklaamilikult.
Samas on jälle huvitav vahel selliseid teooriaid ka lugeda. Üsna tõenäoliselt siiski selle raamatu järge lugema ei hakka.

Hinnang: 6/10