Wednesday, January 29, 2014

"Minevik olevikus" - Ene Sepp

10.

Pealkiri: "Minevik olevikus"

Autor: Ene Sepp

Leheküljed: 121

Raamatust: «Minevik olevikus» on järg raamatule «Minevikuta mälestused», kus 16-aastane Liisa-Ly otsustab suvel kodust põgeneda ja jõuab tagasi alles mitu kuud hiljem. Nüüd on möödunud viis aastat ja Liisa-Ly elab koos noormehega, kes ta toona lõpuks tagasi koju tõi. Elu on ilus ja tüdruk ei oska unistada millestki enamast, kuid korraga ilmub välja inimene, mälestus viie aasta tagusest suvest, kes tema idüllilise elu uuesti sassi lööb. Liisa-Ly seisab keeruliste valikute ees, aga mis tahes valikut ta ka ei teeks, keegi saab ikka haiget.

Arvamus: Lugesin tunnikesega vannis läbi. Tegu tüüpilise noortekaga, kus peategelaseks kergelt ebastabiilne ja "natukene" rumal tüdruk, kes peaks juba olema täiskasvanud ja saama oma eluga hakkama, aga siis... kohtab tänaval kutti, kellega ta viis aastat tagasi magas - jaaaa kogu elu on segamini.
Esiteks tundus kogu lugu mulle väga "välja pigistatud". Umbes, et peab kirjutama järje, aga täpselt nagu ei tea ka, millest kirjutada ja siis toome tagasi kõik vanad tegelased (kes peaksid 5 aastat vanemad ja 5 aastat targemad olema, aga nad on täpselt samasugused) ja las nad siis kõik susserdavad oma vahel.
Teiseks - need nimed. Iga kord, kui ma lugesin Maur'i nime, pidin ma naeru kätte lämbuma, sest ma ei ole iial tobedamat nime kuulnud (ja kui keegi võtab endale võltsnime, siis miks ta peaks valima selleks Tekla või Säsil...).
Kolmandaks oli raamat väga õhuke. Peaks vist ütlema, et tänu jumalale, aga tegelikult ehk oleks kõik paremini mõjunud, kui lugu oleks veidi pikem olnud. Praegu oli nii - kõik on korras, tuleb Maur, kõik on sassis, tüli, tüli, tüli, kõik on korras, tüli, kurbõnnelikootamatu lõpp... või siis mitte.
Ütleme nii, et minu jaoks on selline raamat eeskujuks... mida ma kunagi kirjutada ei tahaks.

Hinnang: 4/10


No comments:

Post a Comment