80.
Pealkiri: "Mees, kes teadis ussisõnu"
Autor: Andrus Kivirähk
Leheküljed: 381
Sisu: Lugu Leemetist, kellest aja jooksul saab viimane mees, kes teadis ussisõnu. Leemet elab oma ema ja õega metsas, peale nende ja teiste inimeste kohtab seal veel karusid, rästikuid ja kõiksugu muid metsa-elukaid. Tasapisi hakkavad aga kõik metsaelanikud küladesse kolima ja unustavad ka ussisõnad... Leemet teeb tutvust ka külaeluga, kuid tema hing kuulub siiski vanadele kommetele ja metsale.
Enda arvamus: Mida ma kindlalt teadsin, oli see, et nalja saab. Kivirähki huumor on minu meelest lihtsalt nii hea, et kui ma lihtsalt sellele mõtlen, kipub naeratus vägisi suule.
Enne lugemist polnud mul õrna aimugi, mis teemast raamat räägib. Tõsi, eeldasin, et jutt on eestlastest.
Kui ma "Rehepappi" lugesin, siis ma tõeliselt imetlesin, kuidas tulid välja eestlaste omadused ja veidrused. Sama oli ka selle raamatuga. Erakordselt lihtsalt, ausalt ja keerutamata tuli nii palju koomiliselt eestlastlikke jooni välja, mis kehtivad veel tänapäevalgi.
Sisukas lugu, kus on möllu ja taplemist, samas ka kaunimaid tundeid ja rohkesti huumorit. Igale eestlasele lausa kohustuslik!
Hinnang: 10/10
No comments:
Post a Comment