"Stalini lehmad" - Sofi Oksanen

72.

Pealkiri: "Stalini lehmad"

Autor: Sofi Oksanen

Leheküljed: 296

Raamatu tagakaanelt: Tallinn, 1971.
Katariina kohtub restorani tantsuõhtul soomlasega, kes tulnud Eestisse Viru hotelli ehitama. Kolm aastat hiljem noored abielluvad. Katariinal õnnestub pärast bürokraatia kadalipu läbimist abikaasa juurde Soome elama asuda.
Kuid suurt õnne üheskoos ei leita. Liiga palju on seda, mis pigem eraldab kui ühendab. Perre sünnib tütar Anna. Omapärase mõttemaailmaga laps, keda hakatakse soomlaseks kasvatama.
Kuid Annat tõmbab rohkem Eesti poole, seda peab ta oma maailmapilti sobivamaks paigaks. Pereisa võõrandub naisest ja lapsest, käib Venemaal ehitustöödel ning oma voli järgi lustimas. Annast aga kasvab vahepeal tütarlaps, kel tekib tõsine söömishäire.
Mis saab Annast, kelle suhted on keerulised, kes peab elama oma haigusega ning kohanema muutuva maailmaga?

Enda arvamus: Mulle meeldis igatahes palju rohkem kui "Puhastus". Selles oli midagi nukrat ja rõsuvat ja sünget, aga ometigi oli see ka omamoodi ilus. Mina ise olen liiga noor, et saaksin võrrelda raamatus kirjeldatut päriseluga, aga ma olen enam kui kindel, et kõik kirjeldused vastavad tõelisusele.
Mulle eriti meeldis söömishäirete teema. See oli ühest küljest täiesti eraldiseisev osa, kuid samas pani see mõtlema just nendele, kes pärast Teist maailmasõda nälgisid ja kes Siberisse küüditati. Tekkis mingi veidralt sarkastiline võrdlus.
Alguses on ehk veidi keeruline aru saada, mis täpselt toimub ja kes on kes, aga päris kiiresti muutub kõik väga arusaadavaks.
Ja mulle kahtlemata meeldib Oksaneni stiil (nii kirjutamise kui ka riietumise).

Hinnang: 10/10