9.
Pealkiri: "Minu Amsterdam"
Autor: Margot Roose
Leheküljed: 304
Sisu: Lugu Amsterdamist, linnast, kus elavad inimesed, keda võib üsnagi eestlastega samastada. Vabameelne, kuid samas kindlate rangete reeglite järgi toimiv Holland on pindalalt väiksem kui Eesti, kuid rahvaarvult kordi suurem.
Raamatus on juttu põhiliselt just Amsterdami vabameelsest küljest - homoparaadid, abielud ja vallatud peod.
Raamatu tagakaanelt: Ärge muretsege – see pole metsik seiklusraamat, vaid väga turvaline lugemine linnast, kus kõik käib vastavalt reeglitele. Linnast, kus rongi minutiline hilinemine põhjustab suurema skandaali kui samasooliste abiellumine, vabatahtlik surm meditsiinitöötaja käe läbi või omaenese kehaga elatise teenimine. Näib, et Amsterdamis on justkui kõik lubatud. Või siiski pole? Margot Roose
Enda arvamus: Mulle taaskord väga meeldis. Ehk just sellepärast, et hollandlased tõesti sarnanevad eestlastele - vähemalt peaaegu kõikidest lugesin ma seda välja. Ja kuna mina olen üks nendest inimestest, kes väga hindab eestlaste eraklikkust ja külmust, siis tõi see kohe ka hollandlastele plusspunkte.
Tegelikult tundus mulle kogu riik justkui paradiis - paljud asjad, mis mujal maailmas keelatud, on seal ju lubatud ja mitte ainult lubatud, vaid ka vastuvõetavad sealsele ühiskonnale. Eestis ju igapäevaselt siiski kuigi palju homodega kokku ei satu, Hollandis tundub see täiesti normaalne ja igapäevane asi olevat.
Samuti meeldis mulle autori vabameelsus ja kirjutusstiil. Ka pildialbum oli väga viis pluss, mis minu jaoks on väga oluline - see annab ju nii palju edasi ja just seda, mida mõnikord sõnad teha ei suuda.
(Ja nii veider kui see ka poleks - tavaliselt mulle oranž värv eriti ei meeldi, kuid selle raamatu esikaas on küll väga äge ja särav)
Hinnang: 9/10
No comments:
Post a Comment