"Iga teekond saab alguse südamest" - Kristel Kaaber

10.

Pealkiri: "Iga teekond saab alguse südamest"

Autor: Kristel Kaaber

Leheküljed: 236

Sisu: Raamat Itaaliast, mis annab kogu riigi olemuse edasi läbi inimeste. Raamatus on juttu lauljatest (Mina), rokkstaaridest (Vasco), õnnetutest naistest (Franca ja Mimma), maffiast (Giovanni ja Paulo), müstilistest pühakutest (Margherita) ja mitmetest teistest kuulsatest inimestest, kes on andnud oma panuse Itaalia ajaloo kujundamisel. Juttu tuleb ka pasta ja teiste Itaalia toitude valmistamisest ning Rooma linnast.

Raamatu koduleheküljelt: Itaaliast on kirjutatud niivõrd palju, et võib tunduda mõttetuna sinna midagi lisada.
Teda on käsitletud nii kunstilisest, ajaloolisest, poiitilisest kui turistlikust vaatenurgast. On kirjutatud tuhandeid uurimusi, reisikirju, romaane. Igaühel on sellest imelisest maast oma nägemus.
Tihti, liiga tihti, kohtame aga lihtsalt eelarvamusi ja klišeesid.
Mõnikord olen kuulnud öeldavat, et itaallased on laisad ja lohakad, aga ometi olen kohanud kõige kannatlikumaid töörügajaid just nende seas - üle kümne tunni päevas ning ka nädalavahetustel.
Teinekord jälle kohtab arvamust, nagu oleks nad lärmakad ja pealetükkivad. Mind on aga alati võlunud itaallaste taktitunne. Ka mitte üle pakkuvaid, vaikseid inimesi olen kohanud rohkem Itaalias kui mujal.
Itaallased on pealispinnalised ja lapsikud? Ja ometi on väga paljude itaallaste sügavmõttelisus lummanud tervet maailma, rääkimata nendest "tavalistest", igapäevaelus kohatavatest inimestest, kelle konkreetsest elutarkusest hämmastuda... Loe edasi

Enda arvamus: Raamat on müügil ainult ebookina ja seetõttu tuli minulgi esimest korda elus ebook läbi lugeda. Pean tunnistama, et leidsin sellisel lugemisel mitu plussi, aga ka paar miinust. Esiteks läks lugemine tavapärasest palju kiiremini, ei olnud vaja järjehoidjat läheduses hoida ja vajadusel võis kiiresti Googlet kasutada, et mõne inimese kohta täpsemalt uurida. Miinuseks oli aga see, et lugemine hakkas silmadele. Mina, kes ma olen võimeline tundide kaupa silmagi pilkutamata arvuti taga istuma, vaevlesin silmakipituse käes. (Tõsi, hiljem ma mõistsin, et ma poleks pidanud kogu aeg alla kerima, vaid lehekülje rahulikult lõpuni lugema)
See oli siis ebookist, nüüd aga raamatust. Pean tunnistama, et ootasin alguses midagi muud. "Minu..." sarjade lugemine on tekitanud minus mingi kindla stsenaariumi, kuidas üks riigist kirjutatud raamat peab välja nägema. Tegelikult ma ütleksin, et oli isegi positiivne, et raamat erines. Alguses ma kahtlesin, kas ühest riigist on võimalik anda ülevaade, kirjutades ainult inimestest. Aga on küll! Kõikide nimedega käis kaasas hunnik fakte ja ajastut kirjeldavaid lõike, mis andsid Itaaliast imehea ülevaate ilma, et oleksid seda märganudki.
Kohati oli naljakas mõelda, et ma loen täiesti võõraste inimeste eludest, kes on elanud hoopis teistsuguses ühiskonnas ja kellega mul pealtnäha mitte mingit seost pole. Võiks isegi küsida, et mida see mulle andis? See pani mind mõtlema. Ma ütleksin isegi, et pani mind mõtlema rohkem inimeste ja nende valikute üle, mitte niivõrd Itaalia üle.
Minu üheks unistuseks on alati olnud raamatu kirjutamine. Aga mitte lihtsalt raamatu, tavalise ilukirjandusliku teose kirjutamine, vaid midagi enamat. Olen unistanud, et minu raamat oleks arutlevas stiilis, et ma ise õpiksin oma raamatut kirjutades midagi uut ja et sõnad, mis ma kirja paneksin, üllataksid kõige rohkem mind ennast. See raamat oli just niimoodi kirjutatud. Faktid vaheldusid arutleva tekstiga, mis tegi raamatust nauditava teose, mitte igava ja poolkohustusliku faktijoru, mida lugedes silm kinni vajuma hakkab.
Minu lemmikpeatükk oli vaieldamatult pühak Margheritast, kuid mulle meeldis ka väga eessõna, mis oli lihtsalt huvitav.
Lisaks oli näha, et autor on tõesti nende inimeste elusid uurinud ja materjali otsinud, mis on minu meelest väga kiiduväärt ja kindlasti ka suur töö.

Hinnang: 8/10

Allikas: http://teekonditaaliasse.blogspot.it