"Minu Ibiza" - Kati Lumiste

91.

Pealkiri: "Minu Ibiza"

Autor: Kati Lumiste

Leheküljed: 216

Sisu: Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis.
Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad. «Minu Ibiza« pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka.
Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Enda arvamus: Juhtusin lugema mingit artiklit selle raamatu kohta... Seal olevad kommentaarid olid küll nii masendavad - raamatuautorit sõimati igal võimalikul viisil ja inimestest lausa kiirgas negatiivsust. Olen tõsiselt üllatunud, sest see on tõenäoliselt esimene "Minu sarja" raamat, mis mulle kogu täiega hinge läks!
Kust ma peaksin pihta hakkama? Inimestel on alati justkui mingisugused piirid, millest üle astuda ei tohi ja kui keegi astub ning on seda tehes õnnelik, toob see kaasa halvustava suhtumise kõikidelt "normaalset elu elavatelt" inimestelt. Mina olen ka vaimne hing - jooga, mediteerimine on minu jaoks olulised. Meeldivad inimesed, kes reaalselt julgevad astuda selliseid samme nagu Kati seda oma raamatus tegi - nad panevad mind alati imetlust tundma, sest mina tean, et olen ikkagi piisavalt "normaalne" ja liiga materialistlikus maailmas kinni, et ise midagi sarnast teha... Et ise korra hinge tõmmata ja teha midagi, mis mulle tõesti tõesti meeldib. Et teha midagi, mis pole moraalselt ehk kõige "õigem".
See raamat oli imeline! Nii palju õnne, positiivsust, ELU... Selliseid inimesi võiks rohkem olla.
Ilmselt enamus "vaimsetest" inimestest nõustub minuga. Töönarkomaanidel ja "elu-peab-käima-kindlat-rada-mööda-inimestel" on sellise raamatuga raske nõustuda. Minu jaoks imeline lugemine.

Hinnang: 10/10