66.
Pealkiri: "Minu armsad luud"
Autor: Alice Sebold
Leheküljed: 303
Raamatu tagakaanelt: Kui me kohtume raamatu peategelase Susie Salmoniga, on ta juba taevas.
Vaadates alla sellest kummalisest uuest paigast, jutustab ta meile neljateistaastase tüdruku värske ja energilise häälega loo, mis on ühtaegu painav ja lootusrikas. Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas ta pere hellitab lootust ta elusalt leida ja kuidas ta mõrtsukas püüab jälgi peita.
Kui mööduvad kuud ilma vähimagi edasiminekuta, näeb Susie, kuidas kaotus ta vanemate abielu pahupidi pöörab, kuidas ta õde sunnib end olema tugev ja kuidas ta väikevend püüab taibata sõna «läinud» tähendust. Ja ta uurib paika nimega taevas – mis meenutab talle uhkete kiikedega kooliõue. Seal on nõustajad, kes aitavad uustulnukatel kohaneda, ja sõbrad, kellega tuba jagada. Mida iganes ta ka ei sooviks, kõik ta soovid täituvad – peale ta suurima soovi: olla uuesti Maa peal koos oma lähedastega.
Enda arvamus: Lugesin teist korda ja süvenesin nüüd oluliselt rohkem. Sisu ei olegi niivõrd eriline, kui just see, kui hästi autor kirjutada oskab. Väga sujuvalt ja lihtsalt räägib kõik olulise ära ja paneb mõtlema.
Minu arvates on sellel raamatul väga mitu erinevat sõnumit. Näiteks näitab see lugu, kui palju mõjutab üks inimene kogu perekonna saatust ja õnne.
Mulle meeldis, kuidas mõrvar oma lõpu leidis.
Mulle meeldisid tegelased.
Mulle meeldis, kuidas oli kirjeldatud taevast.
Väga hea raamat!
Hinnang: 10/10
No comments:
Post a Comment