24.
Pealkiri: "Õnnistatud needus"
Autor: Airika Harrik
Leheküljed: 360
Sisu: Annika ja Akiira seiklused jätkuvad põrgus. Akiira kaotab oma laua ja sõbrad pannakse põrgu erinevatesse vanglatesse. Neiu põgeneb vanglast ning satub veidratesse sündmustesse: kas tõesti on tema teine pool deemon? Kes on tegelikult Martin? Kuidas ennast kaitsta valvurite eest, tagasi saada oma laud ja päästa oma sõbrad?
Raamatu tagakaanelt: »Kas ma kuulsin õigesti, 82?» murdis nr.49. end mind kõrvale lükates esikusse sisse. «Kas sa võtsid endale DEEMONI!?» «Ta ei võtnud mind, ma tulin ise,» üritas Luc talle tervituseks naljatada, kui 49. kööki marssis. Tamanna jäi deemonipoissi vapustatud ilmel silmitsema. «Ütle mulle, 82, kust kohast sina neid...erijuhtumeid küll leiad? Kas sa kogud neid või?» «Ma ei mõista, 49. Mis mõttes «kogun»?» «No mis seal mõista – sul on juba Rändur, Kuuhunt, kivikõva vaim ja nüüd veel deemon kah! Millal siis mao järele lähed?» «Haa-haa, väga naljakas, Tamanna. Mina ei otsi neid, kusjuures,» mainisin ma. «Nad tulevad ise minu juurde.»
Enda arvamus: Kogu lugemise jooksul ei olnud ma päris kindel, kas raamat meeldib mulle väga või ei meeldi see mulle üldse. Lihtsalt mõnikord on geniaalsuse ja idiootsuse vahe nii õhkõrn, et seda on raske määratleda. Mulle kahtlemata meeldis idee, meeldis tegevuspaik (mis tundub nii tavapärane, kuid mina pole varem ühtegi raamatut lugenud, kus tegevus toimuks suuremas osas põrgus) ja meeldisid ka tegelased, aga mulle ei meeldinud mõned väikesed detailid. Mulle tundus, et uue maailma loomine oli justkui liiga pealiskaudne. Minu jaoks ei mõjunud just kuigi hästi, et deemonid õgisid kingaviksi ja liimi ning nägid kirjelduste põhjal üsna naeruväärsed välja... Just see, et mind see kõik muigama pani, langetas minu jaoks raamatu kvaliteeti. Ma oleksin soovinud seda lugu lugeda vägagi tõsisest vaatenurgast, mitte läbi huumori.
Samuti läks raamat ka kohati liiga segaseks ja ma kogu aeg tahtmatult mõtlesin, et kuidas see kokku keedetud supp laheneb... ja lahendused olid liiga lihtsalt. Umbes, et juhtub midagi tohutult veidrat, kuid sellele veidrusele on mingi veel veidram lahendus, mis jätab mulje, et vahet pole, mis juhtub.
Hinnang: 7/10
Super!
ReplyDelete