"Minu Moskva" - Manona Paris

97.

Pealkiri: "Minu Moskva"

Autor: Manona Paris

Leheküljed: 280

Sisu: Kõigi vimkade kiuste Ma läksin Moskvasse, et väliskorrespondendiks valitud elukaaslasega hüvasti jätta, ja sain ootamatult täiesti uue alguse. «Moskva pisaraid ei usu,» ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga «… armastust aga alati». Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt.
Moskva on müstiline koht, mis ühtaegu tõmbab ja tõukab. Siin on küllaga nii jubedat kui jahmatavat, alates Kremli peremeeste maffia-stiilis valitsemisest kuni inimesteni, kelle sisemine vabaduseiha sunnib neid võitlema oma sünnimaa tuleviku eest, isegi füüsilistest kallaletungidest hoolimata. Tänu Moskvale tean ma ka seda, et tegelikult ei saa kellegi teise peale lootma jääda. Kas našistide või kinnisvarahaidega maad mõõtes, alati tuleb jääda iseendaks – kõikide vimkade kiuste. Ja nende üle sarkastilisi nalju visates.

Enda arvamus: Hehe, mäletan enda pilku, kui seda raamatut raamatukogust laenutama hakkasin. Peast käis läbi kohe: "Moskva! Venemaa! Nalja hakkab saama!" ja tõepoolest seda raamatut lugedes naersin ma ilmselt asjade üle, mis tegelikult peaksid nukraks tegema.
Ainus asi, mis mind alguses veidi kulmu kortsutama pani, oli Moskva kallid hinnad. Käisin ise aastaid tagasi Peterburis ja sealt meenuvad mulle just ülimadalad hinnad... Kas kaks Venemaa linna erinevad oma hindade poolest tõesti nii palju või sain mina, 10-aastase plikana, millestki väga valesti aru? Ma ei tea ja ega see kuigi oluline polegi, pani lihtsalt korra mõtlema.
Mulle meeldis selle raamatu juures kõik - kirjutusstiil, mõtted, sisu - kõik oli suurepärane, aga põhipunktid saab minu käest ikka Moskva (ja kogu Venemaa) mis suudab alati üllatada.

Hinnang: 10/10