Pealkiri: "Mürgiõpetus"
Autor: Maria V. Snyder
Leheküljed: 349
Sisu: Surnukirstutaolisesse pimedusse lukustatuna ei suuda ma Reyadi tapmisega seotud mälestusi peast tõrjuda. Ta vääris surma, kuid vastavalt seadusele pean minagi surema.
Ixias karistatakse mõrtsukaid surmanuhtlusega. Ja nüüd ma siis ootangi võllaminekut. Ent sama seadus, mis mind hukule määrab, võib mind ka päästa. Ixia degusteerija – kelle ülesanne on veenduda, et komandöri söögi sees ei leiduks mürki – on surnud. Seaduse järgi tuleb tema ametikohta pakkuda järgmisele hukatavale ehk minule.
Enda arvamus: Käisin vahepeal natukene raamatupoodides tuhnimas ja leidsin selle imelise teose Apollost väga odava hinnaga. Alguses ma muidugi ei teadnud, kui imeline see on. Mind võlus lihtsalt pealkiri ja tõsiasi, et kirjastuseks on Ersen.
Kui ma lugema hakkasin, siis ma tõepoolest lausa neelasin seda ja ma ei osanud kuni viimaste lehekülgedeni mitte midagi ette arvata. Tegevuspaik ise oli ülimõnus ja tegelased olid samuti kihvtid. Lisaks sellele ei saanud ma absoluutselt aru, mis sajandis tegevus toimus. Kogu keskkond, tavad, kindlused, sõdurid viitasid päris kaugele minevikule, kuid tegelaste omavaheline kõne ja käitumine tundusid samas kaasaegsed. Üleüldse mulle tundus, et see raamat oligi selline ajastute vaheline mix.
Nüüd üritan kindlasti ka järgmised osad kuidagi kätte saada - kasvõi inglise keelsed.
Hinnang: 10/10
No comments:
Post a Comment