Tuesday, February 8, 2011

"Iha" - Jelena Ussatšova

12.

Pealkiri: "Iha"

Autor: Jelena Ussatšova

Leheküljed: 371

Sisu: Kui kaugele võib viia iha? Surma iha elu järele, ohvri iha kiskja järele, vampiiri iha tütarlapse järele, kes isegi ei kahtlusta, et üks meeleheitlik tegu muudab, kõik... Milleks on suuteline armastus, mis põhjustab piinu, aga millest loobumine viib mõistuse? Kas südame- ja mõistuse hääle vahel on võimalik valida...?

Katkend:

Lapsena meeldis mulle kujutleda ennast lõplikkuse seisundisse, lamasin ja kujutlesin, kuidas see on - elu ilma minuta. Kõik on - seinad, maja, voodi-, aga mind ei ole. Päriselt ei ole! Viisin end peapöörituseni. Pärast jooksin ema või isa juurde, kallistasin neid kõvasti-kõvasti, et veenduda - ma olen elus, minuta maailm eksisteerida ei saa.


15.peatükk, lk 291

Enda arvamus: See raamat ei meeldind mulle absoluutselt. Võib isegi öelda, et ma vihkan seda raamatut. Esiteks see loll vanamoeline suhtlemine ja käitumine. Teiseks see, et üks hetk vahtis Maša Maksi kartlikult ja nad vaevu suhtlesid ja järgmine hetk oli juba suuuur igavene armastus. Enamus ajast nad jooksid millegi eest ära, istusid toas kinni või niisama paanitsesid. Gootid olid ka mingi imelikud tüübid. Veits õpetlik oli ka. Aga üldiselt jep ma vihkan seda raamatut, välja arvatud see üks lõik seal üleval.

Hinnang: 2/10

No comments:

Post a Comment