"Susannah' laul" - Stephen King

9.

Pealkiri: "Susannah' laul"

Autor: Stephen King

Leheküljed: 471

Sisu: Midagi kummaliselt köitvat on selles poolvigases, sünges ja skisofreenilises laskuris, kelle keha ja vaim on kogenud aegade jooksul loendamatuid kannatusi, ent vähe rõõme - tema oma kaaslastega hoiab pinget üleval selles seitsmeköitelises saagas, mis tüürib järjest lähemale oma armageddonlikule lõpule.
Kui Susannah Dean satub suvel 1999 läbi võluukse Calla Bryn Sturgise äärealadelt New Yorki, on tema "deemon-emmest" parasiidil Mial mõttes ainult üks plaan: sünnitada oma "poisu" kindlaks määratud kohal Manhattanil, nagu on teda käskinud kurja Karmiinikuninga käsilased. Aeg tagant pressimas, järgnevad isa Callahan, varateismeline Jake ja rääkiv lemmik Oi Susannah'le ja Miale, et takistada sündmust, mis võib kiirendada nii Tumeda Torni kui ka seeläbi kõigi maailmade hävingut.

Katkend:

Mälestuste Maal on aeg alati Praegu.
Mineviku kuningriigis kell tiksub... kuid selle osutid ei liigu kunagi paigast.
Seal on Ülesleidmata Uks
(Oo, kadunud)
ja mälestus on võti, mis selle avab.

13. stants, neli, lk 405

Enda arvamus: See raamat oli kuidagi väga teistsugune, kui eelmised raamatud. Rolandist oli liiga vähe ja Jake'ist ja mu lemmiktegelasest Oi'st samuti. Ma ei saanud eriti hästi (eh, millest üldse Kingi raamatutes 'eriti hästi' aru saab?) aru Susannah'i ja Mia omavaheliselt ühendusest.
See, et King oli iseennast ka raamatusse kirjutanud oli vinge ja väga meeldis mulle see lõpuosa, kus oli lehekülgi kirjaniku päevikust. Sealt sai vähemalt teada, mille järgi tal need ideed kõik tulid. Ah, tegelikult ma loodan, et viimane osa on super.

Hinnang: 8/10