Pealkiri: "Minu Moldova"
Autor: Marje Aksli
Leheküljed: 223
Sisu: Ma ei tea, kuidas on võimalik elada pikemalt ühel maal, võtmata hinge, mis seal toimub. Varem või hiljem saab see maa ikkagi ka sinu kodumaaks. Sa hakkad muretsema, kuidas tavalised inimesed piskuga toime tulevad, mis hariduse saavad lapsed koolis, kus pensioniealine õpetaja teenib kopikaid, ning kas noored tüdrukud, kes unistavad rikkast lääne boyfriendist, langevad inimkaupleja küüsi või ei.
Ma leidsin Moldovast äärmiselt armsaid ja tasaseid inimesi ning vahel vaenulikku kurja süsteemi. Moldovasse ongi raske paugupealt armuda - nõukogude aeg on sinna maha laotanud ükskõiksust ja ebaviisakust, seal pole ka hingematvaid mägesid ega ilusat merd. Aga see maa on siiski väärt, et teda sõbralikult patsutada ja öelda: aeg on ärgata!
Enda arvamus: Ma olen juba pikemat aega mõelnud, et tegelt nende Minu sarja raamatutele hinnangu andmine oleneb väga sellest, kas see riik, mille kohta raamat kirjutatud, meeldib sulle või ei. Moldova (ja Rumeenia ja Ungari ja Iisrael ja mõned veel) on minu jaoks täpselt sellised mõttetud, igavad riigid, kus kunagi midagi ei toimu ja niisiis oli mul juba enne lugemist suuuur eelarvamus. Läbi lugedes on lihtsalt kahju, et keegi peab sellises riigis elama. Muidu raamat kirjutamise poolest - mulle ei meeldinud see igav (ja viis peatükki pikk) poliitika teema. Ma ei tea neid poliitikuid ja ma ei saand suurt midagi aru ka sellest.
Hinnang: 5/10
No comments:
Post a Comment