Pealkiri: "Varjupaiganaga"
Autor: Lea Arme
Leheküljed: 168
Sisu: "Tittedele pole siin majas mingit sõnjaõigust," ütles Rolf tähtsalt. "Ma ei ole titt," pobisesin igaks juhuks, "ma olen Ruut." "Mingit vasturääkimist ei ole!" tõstis Rolf häält. "Väikesed kuulavad suurte sõna ja jutul lõpp!" Seda, et suurtele poistele pakub lõbu väiksemaid kimbatusse ajada, togida ja pinnida, panin ma juba vanas koolis tähele. Aga siin pean ma viie suure poisiga kogu aeg koos elama. Mehed ei nuta, mõtlesin ma. Ja kui nad peaks hakkama mulle väga pinda käima, küll ma siis midagi välja mõtlen. Ma panen Rolfi tossu sisse hiirelõksu. Ja Verneri kohvitassi soola. Peidan Karli kõrvaklapid ära ja võtan Keni telefonist aku välja...
Enda arvamus: Ilus, tore, lühike, lihtsasti arusaadav muinasjutt, aga mulle sellegipoolest ei meeldinud eriti, mis ei tähendaks, et pean seda halvaks raamatuks.
Hinnang: 6/10
No comments:
Post a Comment