19.
Pealkiri: "Tume torn"
Autor: Stephen King
Leheküljed: 923
Sisu: Rolandi ka-tet jääb ühtseks, ehkki see on paisatud erinevatesse aegadesse ja ruumidesse. Susannah-Mia on viidud Dixie Pigist (1999.a suvel) sünnituskambrisse - tegelikult küll õudustekambrisse - Kõuekärgatuse Fedicusse; Jake ja isa Callahan ning Oi koos nendega on sisenenud, relvad käes, Lexi ja Kuuekümne esimese nurgal asuvasse restorani, omamata aimugi, kui palju vaenlasi neid ootab ja kui ohtlikud need on. Roland ja Eddie on koos John Cullumiga 1977. aasta Maine'is, otsimas kohta Turtlebacki tänaval, kus on tihti nähtud "sisseastujaid". Nad ihkavad meeletult tagasi teiste juurde, eriti Susannah' juurde, ent nad on siiski aru saanud, et maailm, kust nad põgeneda tahavad, on ainuke, millel on tähtsust.
Enda arvamus: Selle lugemine võttis ikka kõvasti aega. Ma ei loe tavaliselt ühtegi raamatut peaaegu kuu aega, aga hetkel on mul väga hea meel, et selle raamatuga läks aega. Korra kuskil raamatu keskel mõtlesin ma küll, et kuidas King sai üldse niimoodi teha nagu ta tegi, aga samas lõpus jällegi tekkis mõte, et jah just nii pidigi minema. Muide raamatu viimaseid sõnu ma aimasin, kuigi ma ei teadnud, kuidas need sinna lõppu oleks pidanud sobima, aga.. nagu King ise ütleb, siis Ka' on ring. Oeh tunne on peaaegu sama, mis Harry Potteri sarja viimase raamatu lugemisel. Ei oska nagu olla ja aru saada, et ma ei saagi enam rohkem lugeda ja kaasa elada. Juhiks tähelepanu ka sellele, et läbi selle sarja oli kõige olulisemaks numbriks 19. Ka minu enda elus on kõige tähtsamal kohal 19 ja 9 ning see raamat on 19. mida ma sellel aastal lugenud olen. Ka tore kokkusattumus. Aga sellest sarjast oli see kindlasti kõige parem raamat.
Hinnang: 10/10
Pealkiri: "Tume torn"
Autor: Stephen King
Leheküljed: 923
Sisu: Rolandi ka-tet jääb ühtseks, ehkki see on paisatud erinevatesse aegadesse ja ruumidesse. Susannah-Mia on viidud Dixie Pigist (1999.a suvel) sünnituskambrisse - tegelikult küll õudustekambrisse - Kõuekärgatuse Fedicusse; Jake ja isa Callahan ning Oi koos nendega on sisenenud, relvad käes, Lexi ja Kuuekümne esimese nurgal asuvasse restorani, omamata aimugi, kui palju vaenlasi neid ootab ja kui ohtlikud need on. Roland ja Eddie on koos John Cullumiga 1977. aasta Maine'is, otsimas kohta Turtlebacki tänaval, kus on tihti nähtud "sisseastujaid". Nad ihkavad meeletult tagasi teiste juurde, eriti Susannah' juurde, ent nad on siiski aru saanud, et maailm, kust nad põgeneda tahavad, on ainuke, millel on tähtsust.
Enda arvamus: Selle lugemine võttis ikka kõvasti aega. Ma ei loe tavaliselt ühtegi raamatut peaaegu kuu aega, aga hetkel on mul väga hea meel, et selle raamatuga läks aega. Korra kuskil raamatu keskel mõtlesin ma küll, et kuidas King sai üldse niimoodi teha nagu ta tegi, aga samas lõpus jällegi tekkis mõte, et jah just nii pidigi minema. Muide raamatu viimaseid sõnu ma aimasin, kuigi ma ei teadnud, kuidas need sinna lõppu oleks pidanud sobima, aga.. nagu King ise ütleb, siis Ka' on ring. Oeh tunne on peaaegu sama, mis Harry Potteri sarja viimase raamatu lugemisel. Ei oska nagu olla ja aru saada, et ma ei saagi enam rohkem lugeda ja kaasa elada. Juhiks tähelepanu ka sellele, et läbi selle sarja oli kõige olulisemaks numbriks 19. Ka minu enda elus on kõige tähtsamal kohal 19 ja 9 ning see raamat on 19. mida ma sellel aastal lugenud olen. Ka tore kokkusattumus. Aga sellest sarjast oli see kindlasti kõige parem raamat.
Hinnang: 10/10
No comments:
Post a Comment