Pealkiri: "Lohetätoveeringuga tüdruk"
Autor: Stieg Larsson
Leheküljed: 535
Sisu: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist vajab aja mahavõtmist. Talle on äsja ärimees Hans-Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus mõistetud ning ta otsustab ajakirjas Millennium töötamisest ajutiselt loobuda. Samal hetkel teeb riigi üks legendaarsemaid tööstureid Henrik Vager talle ettepaneku kirjutada Vangeri suguvõsa kroonika. See on aga suitsukate: tegelikult tuleb tal välja uurida, mis on juhtunud Henriku ligi 40 aasta eest jäljetult kadunuks jäänud noore sugulase Harriet Vangeriga. Blomkvist võtab ülesande kõheldes vastu ning saab ka endale abilise, raamatu kõige värvikama tegelase Lisbeth Salanderi. Lisbeth on lohetätoveeringuga ja näorõngastega noor naine, keda peetakse autistlikuks ja veidi alaarenenuks, kuid tegelikult on tegu maailmatasemel häkkeriga, kellel on erakordselt vahe mõistus ja väga arenenud õigustunne. Mida sügavamale nad Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu see lugu nende kohkumuseks muutub.
Enda arvamus: Ma ei tea. Need kolm sõna tulevad mulle alati esimesena meelde, kui ma peaksin selle raamatu kohta oma arvamust avaldama. Fakt on see, et kui ma poleks kuulnud, et see raamat on kuulus ja see vahiks mulle kuskilt riiulit vastu, ei võtaks ma seda isegi kätte, et sisututvustust lugeda, vaid kõnniks lihtsalt mööda. Viga on selles kujunduses. See võib olla lahe, aga kui raamatukogutädike mulle selle andis, tahtsin ma karjuda: "Kas see ongi see raamat." See ei tähenda, et sisu oleks halb. Sisu meeldis mulle päris palju. Ja sõnad, et Lisbeth on selle raamatu värvikaim tegelane, vastavad tõele. Mikaeli osad olid nii igavad, et tekkis tahtmine lehekülgi edasi keerata ja lugeda Lisbethist. Ausalt öeldes olen ma kergelt pettunud, ootasin sellest midagi enamat. Lemmikraamatute hulka just ei kuulu.
Hinnang: 7/10
No comments:
Post a Comment