Pealkiri: "Hanejaht"
Autor: Jaan Tangsoo
Leheküljed: 119
Sisu: Mõtlesin enda jaoks välja säherduse legendi, et mida kuradit on selles halba, kui ma ennast nüüd ütleme et nädalakese või isegi natuke rohkem, näiteks kümme päeva torgin. Leidsin, et selle ajaga ei peaks ma päris narkomaaniks muutuma. Mõistus püüdis mulle küll selgeks teha, et narkots on nagu kaev, kuhu on väga lihtne sisse kukkuda, kuid välja tulla tüki maad keerulisem, ent... minus oli hakanud pead tõstma kuradike, kes ladus lagedale kõige hämmastavamaid argumente just torkimise kasuks. Mispärast ma ei peaks seda tegema, kui maailmas teevad seda nii paljud ja iseäranis just need, kes on kuulsad? Kuulsustest on ju enamik narkootikumidega vahel kimpus olnud. Narkotsiga kimpusolek on nagu... nagu pilet, mille abil pääseb väljavalitute maailma, milles olijaist pasundavad kõik maailma raadiojaamad ja ajalehed.
Enda arvamus: See poiss (ma ei mäleta, et ta nimi oleks kirjas olnud) oli iseloomult minuga hästi sarnane ja see tegi raamatu huvitavamaks. Muidu ei saanud midagi uut narkost teada, aga mõeldes praegustele noorsooromaanivõistluse võitjatele, siis see raamat ületab kõik need.
Hinnang: 7/10
No comments:
Post a Comment